Teemad:

• VLPde kvaliteet, struktuur ja kuidas situatsiooni parandada
• Reeglistik
• VLPde läbiviijad kui meie turundusnägu
• Stipendiumid

Struktuur ning kuidas seda parandada

• Hetkeseisuga on õpilasi ühel VLPl liiga palju. Tiimarite hulk peaks olema kuskil 2-3 ning õpilasi 4-5, kuna selle päeva jooksul ei jõua ega suuda organiseerida õpilasi ning ei saa neist veel täiesti selget pilti. Sellisel juhul on ka see probleem, et kui neid on kuskil 8-9, siis kulub nende intervjueerimisele veelgi pikemalt aega ning tiim istub veel väga pikalt ja täidab ankeete, mis on tiimile ka väsitav. Kui tung on suur, ehk on võimalik saada ruume juurde ning korraldada VLPsid paralleelselt, või siis nii laupäeval kui ka pühapäeval.

• Tiimile oleks vaja mingit kindlat märkmelehte, kuhu saab päeva jooksul õpilaste kohta märkmeid teha. Muidu unustame kiiresti ära ning enamasti on märkmed mitmete lehtede peale ning kadunud ära. See aitaks meenutada hiljem ankeetide täitmisel seda, kuidas päeva jooksul hakkama saadi. Õpilase nimi ja lahtrid rühmatööde jaoks?

• Nimemäng on küll hea, kuid selle jooksul ei õpita siiski üksteist väga tundma. Õpilaste puhul oleks just oluline, et nad saaksid kohe mingi kontakti üksteisega, et siis hiljem saaks vabamalt suhelda. Kõigepealt võiks teha tavalise nimemängu (palli viskamine; kuhu ta minna tahab) ning siis tegema mõne veidi pikema tutvumismängu? Küsides, et mida nad YFUst teavad, võib lasta neil teha nt grupiga koos plakateid – see saaks nad kohe omavahel rääkima. Õpilastele saab siis sõna anda ning tiim käib „augud üle“ ja räägib siis YFUst ja vahetusaastast?

• Eurorong on väga hea, see paneb õpilased rääkima ning näitab ka endi suhtumist, see peaks jääma samal kujul edasi.

• Rühmatöös ei tunne aja pinget. Võiks lasta õpilastel lihtsalt küsimused põhjalikult omakeskis põhjalikult läbi arutada? Kõik küsimused pole ka vajalikud, kuid osad küsimused (nt kas tahad, et kanep oleks legaalne ning nt kas sulle sobiks, kui su klassis oleks liikumispuudega õpilane ja kas sa oleks nõus teda aitama) näitavad väga hästi õpilase suhtumist.

• Ametlikult „lõuna“ pole vajalik, teeks lihtsalt ühe 10 minutilise hingetõmbepausi? Ning seda peale rühmatööd näiteks? Õpilastele ei ole eelnev olnud raske vaimutöö ka, nad ei peaks väga väsinud olema.

• Case’id on osutunud ebavajalikuks. Õpilased tajuvad ära, mis on õige teguviis või lahendus puhtalt loogilise mõtlemise teel. Samuti puututakse ELOl ning ka hilisemas YFU elus kokku case’idega. Kuna case’ide teemad kattuvad ka nt reeglite ja kohati ka meie endi kogemustega, võib need ühildada, aga case’id on hetkeseisuga ebavajalikud.

• Rollimäng pole samuti tulemuslik, enamasti ei tule see nii hästi välja ning vähesed saavad ülesandega väga hästi hakkama. Selle võib nt asendada üleüldise religiooni teemaga? Rääkida endi kogemustest, küsida neilt seonduvaid küsimusi (kas te olete usklikud; kuidas teie meelest eestlased religiooni suhtuvad jne) või küsida intervjuus küsimusi religiooni kohta ja seda seal veidi täpsustada.

• Intervjuud praegusel kujul on liiga lühikesed. Kui õpilasi on ~8, siis kulub igaühele 10-15 minutit, mis pole piisavalt pikk aeg, et midagi õpilasest teada saada. Eriti seetõttu, et enamasti täidame me ankeedid ning teeme otsused suuresti intervjuude põhjal. Intervjuud peaksid olema 25-30 minutit pikad ja ka natuke põhjalikumad küsimuste poole pealt, et saaks õpilasest tervikliku pildi.

• Kui pikendada intervjuusid, peaks leidma mingi tegevuse õpilastele, kes peavad ootama ja midagi tegema. Juttu ka üleüliia pikalt ei jätku, seega peaks leidma neile mingid ette planeeritud interaktiivsed mängud, paaristööd või grupitööd (interactive activities), et ootamine liiga pikaks ka ei veniks.

Reeglistik

• Tiim ei tea, mille põhjal otsustada õpilaste edasi saamist. Ühest küljest peame jälgima küll seda, milline iseloomult ollakse ning kui aktiivne päeva jooksul olnud, aga kuna vastuvõtvate maade YFUd on oma reegleid karmistanud, peame pöörama tähelepanu ka muudele aspektidele. Peaks tähelepanu pöörama hinnetele, iseseisvusele, töökogemusele, allergiatele, suitsetamisele haigustele jm-le, mis võivad piirata seda, kuhu ja kas õpilane üldse saab.

• Peaks tegema VLP korraldajatele advanced WS’i, et saaks reeglistiku üle rääkida, kuna see on suhteliselt teadmatu paljudele tegijatele? Kontor võiks panna paika kindlad punktid, mis võivad kahjuks tulla või mille põhjal otsustatakse, kas õpilane üldse võetakse vastu, või mitte? Juba varakult punaste laternate sõela peale jätmise puhul väldime edasisi probleeme, mis tekivad vahetusaastal olles.

Stipendiumid

• Rakendub sügisest, aga enam ei vali VLP tiim stipendiumikandidaate; märgime ära teatud punktid õpilaste puhul, aga igal ühel, kes seda soovib, võib olla võimalus kandideerida stipendiumile ja sellega tegeleb stipikomisjon. Kuna nüüd on meie stipendiumite valik laienenud, on meil neid rohkem ära anda ning osadel stipendiumitel on kindlad kriteeriumid (nt peab elama väikeses kohas, olema paljulapselisest perest jm) ning siis ei saa me määrata kandidaate üksnes aktiivsuse ja tubliduse järgi.

• Seniks koostab kontor mingi lehekese, kus saab tõmmata riste ning selle põhjal vaadata, kas õpilane oleks sobilik stipendiumikandidaadiks?

VLPde läbiviijad ning vabatahtlikud kui meie turundusnägu

• Nagu turundusuuringus selgus, kõige parema kontakti ning info saab siiski otse vabatahtlike käest, mistõttu on väga oluline, et vabatahtlikud teaks, mida rääkida ning mida mitte. Eriti oluline on see VLPdel ning ka messidel. Rääkides ei tohiks rõhutada seda, et oli väga tore ja oli palju sõpru, oluline on meie puhul siiski ka kool ning pere. Kuna õpilastele jääbki mulje, et kõik on fun, minnaksegi vahetusaastale valede ootustega ning ei suudeta mõista, miks pere või koolis käimine oluline on. Võikski just rõhuda perele, mida te kõike koos tegite ning loomulikult sellele, et koolis peab käima – oleme siiski hariduslik organisatsioon.

• VLPdel peaks siiski sarnaselt säilitama tõsiselt võetava oleku ning mitte liigselt semutsema õpilastega. Neil peaks siiski säilima mingi respekt tiimi vastu, muidu ei suudeta neid tõsiselt võtta ei VLPl ega ka hiljem ELOl. Eriti oluline on see reeglite puhul, kuna nendest ei tohi naljaga üle minna, õpilased peavad aru saama, et need on põhjusega seal ning neist tuleb kinni pidada. Võib tuua nt näiteid juhtudest, kus õpilastele on tehtud hoiatusi või koju saadetud, kuna rikuti reegleid (nimesid ja vahetusmaid nimetamata). Eesti on väike ning paljudel õpilastel on juba mõned tuttavad, kes on ise käinud vahetusaastal ning kui nad on kuulnud jutte sellest, kuidas käiaksegi pidevalt pidudel ja rikutakse reegleid on jällegi raskendatud see, et nad meie reegleid tõsiselt võtaks; seetõttu peakski vahetusaastast rääkides siiski filter olema peal, et kõike ka ei räägiks.

• Kuna õpilased lähevad valede ootustega vahetusaastale, tekivad neil suured probleemid ning sellega kannatab mitte ainult YFU Eesti, vaid ka kõigi eestlaste maine ning mõned maad võivad piirata õpilaste hulka, kes Eestist sinna saavad. Seetõttu ongi oluline, et tiim oleks eeskujuks ning väldiks seda, et vahetusaastale minnakse ning arvatakse, et see aasta saab olema üks suur turismireis.

• Kindlasti ei tohiks teha VLPd oma sõbrale-tuttavale, kuna see muudab õpilase käitumist ja suhtumist. Seega peaks ankeedid laiali saatma juba kolmapäeval või sel hetkel, kui tiim koos on, et saaks üle vaadata, ega tuttavaid pole VLPle tulemas?

• Kuigi me oleme küll vabatahtlikud ning teeme seda omast vabast ajast, peaks siiski mingid reeglid ka olema. See tähendab, et VLPle ei tulda pohmelliga või ei jääda hiljaks, kuna see jätab õpilastele YFUst negatiivse mulje ning ei suudetagi tõsiselt võtta.

• Advanced VLP koolitus? Ühendada see millegi muuga (VÕP Wsiga?). 22 või 23 märts?
• Aile vaatab üle rühmatöö ja intervjuu küsimused
• Eva-Helen ja Anneli vaatavad üle mängud, mida teha intervjuude ajal
• Eva-Helen vaatab, ehk saaks mingi märkmelehe kokku pandud
• Kontor vaatab üle stipendiumi-ristikeste lehe, mida saaks kasutada suveni?
• Anneli paneb muudatused kokku