Koolis oli emakeelepäev. Kes kasutas sõna “okei”, pidi küki tegema. Õhtuks olid pooltel õpilastel kintsud valusad. Aga meelde see jäi, et “okei” asemel võib öelda “olgu, hästi, nõus” vms. Paari nädala pärast saatis Belgia poiss Jef vahetusemale sõnumi: “Kas see on olgu, kui ma jõuan koju alles kell kuus?”

Isabelle vahetusaastal jooksis teleris reklaam, kus Evelin Võigemast väitis, et ta ”räägib seinaga”. Isabelle sai alles vahetusaasta lõpus aru, mida see väljend tähendab, sest ta arvas kogu aeg, et Seina on eestlastele lihtsalt naise nimi.

Leonie käis esimesed kooliaastad katoliiklikus koolis. Algkoolis olid tal kõik õpetajad ”nunnud”.

Vahetusõde ei andnud Leoniele armu, õpetas talle iga päev mõne uue kujundliku väljendi selgeks. Sellised väljendeid nagu “unekott”, “laiskvorst” jms sai lõpuks vist liiga palju. Ühel päeval ütles Leonie, et ta on tõeline ”magavorst”.

Isabelle tõlkis praamijärjekorras oodates reka küljele kirjutatud sõna “wool”. Perel oli lõbu laialt, kui tulemuseks olid “lamba juuksed”.

“Mul on kodus kaks käsi”. Miks ainult kodus? Teistel on ka kaks kätt? Claire, 16-aastane ameeriklanna, rääkis tegelikult kassidest, aga see inglise keele lühikese ”a” hääldus põhjustas seltskonnas päris palju nalja.

Vestlus saunas.
Lilly: “Teil on saun kultuuris ikka nii kõvasti sees.”
Vahetusema: “Millest Sa seda järeldad?”
Lilly: “Noh, teil on isegi selline väljend nagu ”veresaun”.”

Sakslanna Heidi, kes eesti keele väga kergelt omandas ja kõik võõrad sõnad lennult ära tabas, küsis ükskord, mida tähendab sõna “patseerima”. Naljakaks teeb asja teadmine, et see sõna ongi ju eesti keelde tulnud saksa keelest.

Brasiillanna Tayla ütles esimesel siinviibimise nädalal pärast rahvatantsutrenni kõrvalt jälgimist, et tema meelest on eesti keele kõige tähtsam sõna “nii”.

Jef tuleb mitmepäevaselt loodusprogrammi retkelt koju.
Vahetusema: ”Võta pliidilt sööki!”
Jef: ”Ma ei taha süüa, ma olen nii näljane”.
Vahetusema: ”Söö siis ometi!”
Jef: ”Ma tõesti ei jõua süüa, ma olen niiiiii näljane!”
Pärast tuli välja, et poisil olid sõnad ”näljane” ja ”väsinud” lihtsalt sassi läinud.

Lilly pidas sõna ”naljakas” all silmas tähendust ”näljas”. See arusaam kehtis tal pikka aega ja pere ei saanud aru, miks tüdruk vahepeal väitis, et ta ei ole naljakas, kuigi keegi sel hetkel tema üle ei naernud.