yfu@yfu.ee
"Aasta klassijuhataja" ning YFU Eesti pikima ajalooga vahetuspere matriarh Ilona Võik
3. oktoobril 2020 Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ kuulutati teiste seas välja “Aasta klassijuhataja” tiitel, mille võitis Lähte Ühisgümnaasiumi armastatud pedagoog Ilona Võik. Kuid meil on põhjust Ilona üle uhke olla veelgi- nimelt on perekond Võik YFU Eesti pikima ajalooga vahetuspere! Sel aastal on imeline Võikude pere noorele välismaa vahetusõpilasele teejuhiks, pereliikmeks ja kaaslaseks juba 13. korda.
Uurisime Ilonalt, kuidas on YFU vahetuspereks olemine ja ka oma lapse vahetusaastal käimine, mõjutanud teda kui õpetajat.
Kuidas Teie pedagoogina näete vahetusõpilast koolikeskkonnas- kuidas see kogemus mõlemale osapoolele mõjub?
Kõik sõltub sellest, kui avatud on vahetusõpilane ja kui huvitatud on klassikaaslased- kas vahetusõpilane sulandub seltskonnaga, leiab sõpru, suhtleb väljaspool kooli jne. Mul on mõlemast küljest kogemus olemas- on olnud nii endassetõmbunuid kui ka väga sotsiaalseid vahetuslapsi.

Pildil on perekond Võik (Ilona vasakult teine) koos augustil Eesisse õppima tulnud vahetusõpilasega.
Kas vahetusemaks olemine on Teid ka õpetajana mingil moel muutnud?
Eks natuke ikka. Olen vahetusemana harjunud inimesi võtma sellistena nagu nad on ja püüan kõiges head näha. Kindlasti on tolerantsuse kasv vahetusemana mind ka õpetajana mõistvamaks muutnud. Ma tean, et inimest muuta ei saa, aga suunata ikka natuke saab. Samas on tore, kui inimesed ongi erinevad, olgu nad siis vahetusõpilased või oma õpilased.
Kas ja kuidas on vahetuspere kogemus mõjutanud Teie enda pere laste arengut?
Loomulikult on mõjutanud. Noorim laps polnud veel viienegi, kui Claire USA-st meie perre tuli. Praegu on Andreas 18 ja juba teist aastat järjest saab ta kellelegi vanem vend olla.
Meie tütar oli ise samuti Saksamaal vahetusaastal (muuseas, meie esimese saksa lapse peres, kuigi tema oli juba kodust välja kolinud) ja tema sõnul on see väga kõva elukool, kui 16-aastaselt järsku iseseisvaks pead saama. Praegu kestavad tema vestlused vahetusperega tunde ja tal on tõesti seal nagu teine pere.
Vanemad poisid on sellega, et meil kodus mõni välismaalane on, nii harjunud, et ei kujuta teistsugust elu vist ettegi. Kui tulevad oma kaasaga koju külla ja näevad võõrast last, siis pistavad käe pihku, tutvustavad ennast ja võtavad uue pereliikme kohe omaks.
Ja kui keegi “vanadest” käinutest taas Eestisse külla tuleb, siis tulevad kõik “oma elu peal” lapsed ikka koju teda tervitama ja temaga aega veetma. Üks suur pere puha.
Kui soovid samuti vahetuspereks hakata, siis täida allolev ankeet ja me võtame Sinuga peagi ühendust!
[contact-form-7 id=”7577″ title=”Kontaktivorm 4_kampaania”]