Suurim erinevus Paraguay ja Eesti YFU kontori vahel on vast see, et neil on tagahoov aktiivses kasutuses. See tähendab, tee kööki ja minu “kontorisse” läheb sealt läbi, samamoodi toimub enamus töötubasid, vabatahtlike tegevusi ja koolitusi just hoovis. Eks see ole kliimaga seotud, suurem osa aastast on palav ja varjus on täitsa vahva, aga kui sajab, siis terve kuu eest korraga ja kõik upub! Paraguays on kaks vahetusorganisatsiooni sama katuse all, see tähendab, et lõunasöögid, kontoripeod ja väljasõidud toimuvad üldjuhul koos, neid võib pidada üheks suureks pereks. Sarnaselt Eestile töötab kontoris pea ainult naised, keda oli koos minuga kokku 11, pluss üks bossidest, José. Naisenergia on seal igatahes võimas.

Mina töötasin koos vabatahtlike koordinaatori ja saksa vabatahtlikuga, kelle põhiprojektiks oli Coloured Glasses. Olin toeks mõlemale, korraldasin ja viisin läbi nii õpilaste seminare kui vabatahtlike koolitusi, mõni teine päev töötasin CG-ga, planeerisin sakslasega töötube ning tegime turundust. Tänu internshipile käisin Budapestis rahvusvahelisel CG koolitusel (mis oli kahtlusteta üks minu ägedamaid kogemusi YFUs!) ning võin öelda, et see andis meeletult hea eelhäälestuse praktikaks. Sealt saadud teadmised olid aluseks tööle nii Paraguays kui Argentinas, ma kohtasin jälle no-mine-metsa-kui-ägedaid yfukaid ning ma tundsin, kuidas see nädalane koolitus andis mulle palju rohkem kui näiteks formaalne õpe mitme kuuga. See oli tõeliselt silmiavav, isiklikult on mind eriti aidanud fookus tagasisidestamisele, kuidas me seda teeme, kuidas me seda vastu võtame, millistel viisidel, millal ja nii palju muud, mille peale muidu ehk niisama ei tulekski. Tõeline motivatsiooni- ja enesearengu nädal, eriti kui minna koolitusele peaaegu ilma ootusteta.

Ma tunnen, et see oli tõesti minu “aasta, mis muutis mind”, kui seitse kuud oleks aasta. Paratamatult olin vahetusaastal ilma jäänud (või lühidalt kogenud) mitmetest võimalustest, mis tavaliselt programmiga kaasas käivad, võtame kasvõi koolikogemuse. Mul olid nii segased emotsioonid, sest tundsin, et mu vahetuskogemus oli jäänud veidi poolikuks, samuti ei olnud ma inimesena endaga kuigi rahul. Tegutsemistahe oli suur, aga samas ei teadnud ma ka päris täpselt, mida otsin. Selliste tunnetega Paraguaysse minek ei olnud ehk kõige targem, aga see oli just see, mida mul tegelikult vaja oli. Tänu koolitustele ja kogemustepagasile, mis ma sealt sain, arendasin ma endas nii palju vajalikke oskuseid nagu näiteks planeerimine, suhtlemine ja kuulamine. Ma õppisin ennast analüüsima ja oskan nüüd päris edukalt oma tugevaid külgi ära kasutada ning nõrgemaid märgata. Võibolla väliselt ei olegi nii palju muutunud, kui välja arvata kerge päevitus ja paar magusat lisakilo, aga hinges toimunud muutus ja saadud teadmised on meeletud. Ma ei ole ideaalne (kes oleks?), otse vastupidi, aga ma tegelen teadlikult oma vigadega ning see on üks imeline teekond. Ja Paraguay oli esimene verstapost!

Tegelikult sattusin tegema dual-internshipi, sest kaks viimast kuud veetsin Argentinas, Buenos Aireses. Lugu, kuidas ma sinna sattusin, on täis mitmeid juhuseid, naljakaid kokkusattumisi ja seikluseid, aga ühe sõnaga võtaks ma selle kokku kui “saatus”. Ma olin sellesse riiki armunud juba kolm aastat varem, kui vahetusaasta mind ees ootas. Tol hetkel ei olnud sinna võimalik minna. Ja nüüd, kolm aastat hiljem ma jõudsin viimaks koju. Koju, kuhu ma veel sattunud polnud, aga ometi oli üksinda võõrasse riiki jõudes hinges selline äratundmisrõõm, mis hingetuks tõmbas ja jalust rabas. Linna, mis kunagi ei maga, kus on  kokku saanud nii palju erinevaid inimesi, lugusid ja mälestusi, kus inimesed tantsivad, naeravad ja naudivad hetkes olemist. Tunnen, et ladina õhkkond, ükskõik millises riigis, on mulle andnud juurde tohutult energiat, päikselisust, head meeleolu ja oskust saada hakkama absoluutselt igas olukorras. Ja no tõesti, sealsete inimeste paindlikkus ja “mañana” suhtumine on mulle õpetanud kannatlikkust ning oskust võtta asju veidi vabamalt ning mitte minna närvi, kui asjad ei lähe plaani järgi. Spontaansuses on küll suur osa sealseid inimesi tõelised meistrid!

YFU programmid on just seetõttu asendamatud, et loovad Sulle vahendid ja võimalused – Sinu asi on neist kinni haarata, enda kasuks pöörata ja hankida kogemust. Seeläbi omandad nii palju uusi oskusi, avastad maailma ja no muidugi, leiad oma ellu inimesi kogu eluks. Edasises karjääris oled valmis ootamatusteks, Sinu CV on tööandjate lemmik, mille kohta kogu aeg lisaküsimusi esitatakse ning omad kogemust nii paljudes valdkondades, mis on suur lisaväärtus. Mine interniks ja võid tagasi jõudes märgata, et saad ka kodumaa YFUle kasulik olla, sellesama kogemustepagasi tõttu. Samuti kehtib alati vana hea põhitõde, et vabatahtlik olla on uhke ja hää! Olen YFUle meeletult tänulik nende võimaluste eest ning vastutasuks luban, et mind näeb vabatahtlikuna veel pikalt. Lähikuudel ootavad ees nii suvepäevad, JO kui Voluntaria, kus mul on suur au tiimis kaasa lüüa. Olen motiveeritud panustama Eesti YFUsse kõigega, millega võimalik ning kanda koos edasi meie missiooni. Soovitan südamest neid võimalusi, mida YFU pakub, ära kasutada ja üheskoos uusi mälestusi luua, nii siinmail kui välismaal! 

Ja ausalt, ei kusagil mujal pole nii meeletult ägedaid vabatahlikke, kui Eestil! Päriselt.