Kui rääkida YFUst või täpsemalt YFU Eestist, siis ei saa üle ega ümber selle kandvast fundamentaalsest väärtusest – vabatahtlikutest. On huvitav fakt, et YFU Eesti esimestel aastal olid mitmed vabatahtlikud noored, kes ei olnud ise vahetusaastal käinud või vahetuspereks olnud, ent kes jagasid seda eesmärki ja väärtust enda hinges ning soovisid see läbi organisatsiooni arengusse panustada. Tänaseks päevaks on meil üle 500 liikme, kellest 200 ning natukene pealegi, on aktiivsed vabatahtlikud.

Mõelda vaid – meid on ühe väikese koolimaja täis, kes kõik muudavad maailma enda ümber. Kuigi paljud mõtlevad, et vabatahtlikuks olemine on pigem noorte lõbu, mida kooli kõrvalt teha, siis taaskord on meil hea meel öelda, et tegelikult ei ole asi üldse mitte nii ja väljakutseid leiavad meil paljud vabatahtlikud ka pärast 10 või hoopis 15 aasta möödumist, panustades enda teadmistega juhatuse-, või nõukogu liikmena. 

Kus on aga palju erinevaid inimesi, vajab see kogukond ka kindlat juhtimist, et igaühele leiduks endale sobiv väljakutse ja tegevusvaldkond. Ja meil on selleks meie vabatahtlikute haldjas – Airika 🙂  Airika on aga mitmes mõttes läbi ja lõhki YFUkas – ta on suisa NELJAkordne vahetuspere, kelle juures viibib ka praegu imeline Veronica Tšehhist ning ühtlasi on ta saatnud ka enda vanema poja, Kaarli, vahetusaastale Prantsusmaale. Me uurisime temalt mis on see, mis hoiab vabatahtlikuid aktiivsena YFUs? 

1. Sa olid YFUga seotud juba enne siia tööle tulemist. Mille poolest need kaks ajastut erinevad teineteisest?

Kõige esmene asi, mis pähe tuleb on üleüldine suhtumine oma töösse. Kui varasemalt tuli tihti ennast kokku võtta, et teha ebameeldivaid kõnelusi või vestlusi, siis YFUs on igapäev puhas rõõm. Jah, aegajalt on tööpäevad pikad ja valmisolek hilistel öötundidel arutada vabatahtlikega tuleviku küsimusi ei olegi nii väga haruldased, kuid selle kõik kompenseerib nende puhas tahe panustada ja gaselli hüpetega arendada ennast ja parandada maailma. 

2. Kui keegi ütleb YFU, siis mis sulle kohe pähe turgatab?

YFUga seostub koheselt suur hulk positiivseid sõnu, kuid kui valida üks KÕIGE, siis – kollektiivne/ühine tahe! Tahe anda enda panus terve ühiskonna püsimisse. Sellega seoses meenub hiljuti vaadatud Eesti Laul 2018 saade, kus ühes vaheklipis nimega “baar” neiu ei suuda vastu võtta pakkumist, sest ei suuda otsustada mitusada halli varjundit seal võib peidus olla ja karjatab ahastuses “Ma ei suuda!”. YFUs ei ole olemas sellist mõistet nagu EI, sest juba emapiimaga on yfukatesse sisestatud suhtumine  Ma suudan ! Tuleb olla ainult maailmale avatud ja julgust võtta vastutust enda elu eest.

3. Vabatahtlikud – neid on YFUl üsna mitmeid. Milline on ühe tavalise YFU vabatahtliku profiil?

Uudishimulik. Inimene, kes mõnes mõttes endiselt veel omab siirast huvi leida vastuseid küsimusele Aga Miks?!. Kindlasti olete kuulnud lõputuid lugusid või ise kogenud, kuidas väike laps küsib küsimusi stiilis, miks meri on sinine ja muld on must, ning proovib ka liiva maitse ära. Vabatahtlikusse on alles jäänud see lapselikult siiras soov mõista maailma ja  jagada teistega enda avastusi.

4. Viimasena – mis moodi tuleks üht vabatahtlikut hoida ja kuhu suunas Eesti vabatahtlikuse kultuur liigub?

Me ei saa üle ega ümber individuaalsusest. Ajad, kus kedagi sai allutada kindlale režiimile on ümber, loodetavasti.  Kui varasemalt sai mainitud uudishimu, siis vabatahtlikku ei saa innustada läbi vastuse – lihtsalt peab. Talle on oluline aru saada MIKS ta midagi teeb ja tema tegevuse mõju mõõde iseenda ja ühiskonna suhtes.

Kui päris ausalt öelda, siis arvan, et elame praegu väga heal ajastul, kus vabatahtlik tegevus omab suures osas veel ühte väga olulist komponenti “vaba tahe”. Tulevik aga nii roosiline mulle endale ei tundu  kui vaadata maailmas toimuvaid muutusi makro tasandil. Üheltpoolt on inimkond muutumas järjest enam üksildasemaks, mis toob endaga kaasa süveneva sotsiaalse isoleerituse. Ühiskond, kus küll iga liige on suur indiviid, kuid omavahelised connection´id on järjest hõredamad. Teine oluline  muudatuse esile tooja on järjest suurema ühiskondliku vastutuse panemine vabatahtlikkuse õlgadele. Aastal 2004 teostati esimene ja seni ka viimane kõige laiemaulatuslikum uurimus teemal vabatahtlikuse mõju tööjõuturu ja juba siis põhines kogu maailma rahvaste tööjõust 12% vabatahtlikul tööl, mis teeb 20,8 miljonit täistöötundi ja finantsilise panusena 400$ miljardit globaalsesse majandusse.  Sama uurimus ka väidab, et aastaks 2025 on see number tõusnud 25%. Kui nüüd küsida, mis see endaga kaasa toob, siis on eksisteerimas täiesti reaalne oht, kus VABAST tahtes, saab mõõdetav kohustus.  Kas see on nüüd hea või halb, saame hinnata tulevikus, kuid järgneva viie aasta jooksul leiavat aset muutused, mida võime juba tunnetada täna – järjest enam pakutakse võimalust tegutseda vabatahtlikuna, ning inimesed pööravad valikute tegemisel järjest endam tähelepanu küsimusele  Aga MIKS. Kuigi  konkurentsieelis on veel suhteliselt võõras mõiste kolmandas sektoris, siis tegelikult tuleb tunnistada ja valjusti välja öelda – see on kohal.

YFU võimalus hoida enda vabatahtlike on jätkuvalt väärtustada oskust küsida ja vastata küsimusele “aga MIKS?”

YFU Eesti ootab vabatahtlikuid ka väljaspoolt organisatsiooni – kui Sind on huvitanud meedia ning kommunikatsioon või hoopis suurele hulgale noortele ürituste korraldamine, siis julge pealehakkamine on esimene samm! Kirjuta Airikale ja oleme kindlad, et leiad rohkem kui ühe tegevuse, mis pakuks huvi.