Eesti Õpetajate Liit ja YFU Eesti MTÜ korraldasid konverentsi Õpi(me)rännates 

27. septembril toimus konverents Õpi(me)rännates, kus fookuses oli õpiränne ja selle mõju õpetajatele, õppijatele, lastevanematele ning kogu ühiskonnale tervikuna.

Kokku oli tulnud üle 50 õpirände entusiasti – nii õpetajaid, lapsevanemaid kui ka õpilasi ja tööandjaid. Kõlama jäänud mõtted ja sõnumid olid, et õpiränne on elumuutev kogemus ja võimalus individuaalse õpitee kujundamisel. Tõdesime ühiselt, et õpirände akadeemilisel tunnustamisel ei saa tõenäoliselt kasutada vaid ühte mudelit, kuid julgemaid samme selles suunas võiksime koolidega astuda küll. Kui koolil endal tahe olemas, on võimalused samuti olemas ja Rapla Gümnaasiumi näitel saimegi kuulda ja näha, et meil on väga ägedad koolid, kus päriselt ka toetatakse õppijat! Külalisesineja Erkki Raasuke võttis oma tagasisides teema kokku järgmiselt: Tänan, et selle olulise ja suure mõjuga teemaga tegelete! Teete rohkem, kui te ehk ise seda tunnetate.

Päev oli üles ehitatud õpirände peamisi etappe silmas pidades ning esinejate eestvedamisel käisime koos osalejatega läbida nii õpirände ettevalmistava, kohapealse kui ka tagasituleku etapid. 

Oma panuse teema avamisse andsid:

• Remo Savisaar, kes rääkis rändamisest ja õppimisest looduses.
  Remo Savisaar on loodusfotograaf ja loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 19 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil.
• Erkki Raasuke, kes vaatles õpirännet riigi majanduse kontekstis.
  Erkki Raasuke on Enefit Green AS nõukogu liige ning lisaks pikale karjäärile panganduses on ta olnud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik,  maanteeameti peadirektor, Estonian Airi nõukogu esimees ja Skeleton Technologies finantsjuht. 
• Karolin Mäe, kes tegi sissevaate sellesse, kuidas toetada õpilase (taas)kohanemist õpirände järgselt.
  Karolin Mäe on Tallinna Ülikooli nooremteadur, kelle uurimisvaldkonnaks on õpetaja mitmekultuuriline enesetõhusus. Ta on olnud tegev hariduse valdkonnas üle 15 aasta ning lisaks üldhariduse spetsialisti ja IB õppe koordinaatori rollidele on ta õpetanud noortele teadusaineid nii USAs, Ghanas kui Costa Rical. Costa Rical töötas ta rahvusvahelises United World College koolis, kus õppis ligi 90 erineva rahvusliku taustaga õpilast ning rakendati rahuhariduse ja maailmahariduse põhimõtteid.
• Kadri Eensalu tegi sissejuhatuse teemasse ning rääkis sellest, mis on õpiränne.
  Kadri Eensalu on õpirände teemadega olen tegelenud pikalt - viimased kümme aastat YFU Eesti MTÜd juhtides ning enne seda 12 aastat SA Innoves karjääriteenuste süsteemi arendamisega tegeledes. Tänu nendele kogemustele on mul olnud võimalus näha õpirännet nii teoreetilise kui ka praktilise poole pealt - kuidas korraldada ettevalmistust, õpirände käigus pakutavat tuge ning abistada sissesulandumisel pärast mobiilsusperioodi.
• Anneli Võsandi ja Margit Timakov rääkisid ETARi projektist ja tegevustest.
  Anneli Võsandi on õpetaja ja HEVKO Avatud Koolis. Ta on käinud gümnaasiumiealisena vahetusaastal Saksamaal, peale mida sai temast aktiivne vabatahtlik noortevaldkonnas ning -organisatsioonis (MTÜ YFU Eesti). Margit Timakov on õpetaja ja õppejuht Tallinna Ühisgümnaasiumis ning Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees. Ta on ka ise aktiivne õpirändaja ning selle tegevuse toetaja.
• Rhian Rints rääkis sellest, mis tunded teda vahetusaastal valdasid ning mida oli tal vaja, et kohapeal hakkama saada.
  Rhian Rints lõpetas 2023. aastal Tallinna Õismäe Gümnaasiumi reaali/looduse erialal 10. klassi ja läks vahetusaastaks 2023/2024 õppima Põhja-Ameerikasse, Michigani osariiki Clio High School'i. Peale vahetusaastat kandideeris ta Tallinna Kunstigümnaasiumisse, kus ta õpib nüüd disaini erialal.
• Diana Rints jagas oma muljeid vahetusaastal käinud lapse lapsevanemana teemal, et mis andis mulle kindluse, et mu (alaealine) laps õpirändes hakkama saab.
  Diana Rints on kolme lapse ema, erialalt jurist ning tema keskmine laps otsustas minna vahetusõpilaseks. Täna on sama soovi avaldanud ka pere noorim tütar.
  
• Irene Käosaar jagas mõtteid teemal, et miks peaks kool kedagi õpirändesse saatma või vastu võtma.
  Irene Käosaar on eesti haridustegelane, lõimumise ja keelekümbluse edendaja. Tänasel päeval on ta Narva Eesti Gümnaasiumi koolijuht.
• Eliise Tuulemäe jagas enda vaadet sellele, mida andis õpiränne talle.
  Eliise Tuulemäe käis 2020/21 õppeaastal YFUga Belgias ning on pärast seda olnud aktiivne vabatahtlik. Praegu õpib Eliise TelTechis energiatehnoloogiat.
• Tiina Trolla vaatles õpirände kasu vahetusaastal käinud lapse lapsevanemana.
  Tiina Trolla on lapsevanem, kelle tütar käis eelmisel õppeaastal vahetusaastal Uruguays. Igapäevaselt töötab Tiina haridusvaldkonnas õpetajana.
• Hele Liiv-Tellmann avas teemat riigi seisukohast - mis kasu on riigil sellest, et õpilased õpirändes käivad?
  Hele Liiv-Tellmann on aktiivne õpirände toetaja ning hetkel töötab haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse õppekava ja -vara valdkonna peaeksperdina.
• Aime Klandorf ja Grete Elbrecht rääkisid oma kooli näitel kuidas saab koolina õpilase õpirände aega tema õpingutes väärtustada ja arvestada.
  Aime Klandorf on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige ning Rakvere Gümnaasiumi õppejuht, kes on oma koolis toetanud juba pikalt nii õpirändesse minejaid kui ka saabujaid. Grete Elbrecht on saksa keele õpetaja Rakvere Gümnaasiumis ning lisaks ka lapsevanem, kelle laps hetkel Saksamaal vahetusaastal viibib.
  

Päeva juhtis Sandra Järv.
Sandra Järv on Avatud Kooli koolijuht ning haridusellu jõudis ta enda sõnul läbi vabatahtlikutöö MTÜ YFU Eestis. Sandra on ka aktiivne õpirändur, kes on gümnaasiumi ajal õppinud YFUga aasta USA keskkoolis.

Taustast. Õpiränne on osutunud väga väärtuslikuks kogemuseks, mis võimaldab inimestel omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud isiklikuks, haridus- ja erialaseks arenguks ning aitavad kaasa kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse kaasamise arengule. Õpiränne ja piiriülene koostöö – nii riikidevahelisel kui ka rahvusvahelisel tasandil – mängivad olulist rolli haridus- ja koolitusasutuste ning mitteformaalses ja informaalses õppes ning noorsootöös osalevate organisatsioonide ja sidusrühmade kvaliteedi parandamisel. Piiriülesed kogemused aitavad samuti aktiivselt kaasa positiivsele suhtumisele ELi ja Euroopa identiteedi arendamisse. Oma poliitilistes suunistes väljendas president von der Leyen oma pühendumust muuta Euroopa haridusruum 2025. aastaks reaalsuseks ning rõhutas, et õppijad peavad saama eri riikide haridussüsteemide vahel hõlpsalt liikuda. 

Konverents toimub Erasmus+ pool rahastatud projektist ETAR (Empowering Teachers for Automatic Recognition of learning periods abroad ehk Õpetajate võimestamine õpirände automaatsel tunnustamisel), mis on Belgia, Poola ja Eesti Erasmus+ ühisprojekt, et aidata koolidel ja õpetajatel paremini arvestada õpilaste õpirännet.