Koostöö
KOOSTÖÖ
ETAR-projekt "Õpirände toetamine ja arvestamine gümnaasiumis"
ETAR-projekt (Empowering Teachers for Automatic Recognition of learning periods abroad ehk Õpetajate võimestamine õpirände automaatsel tunnustamisel) on Belgia, Poola ja Eesti Erasmus+ ühisprojekt, et aidata koolidel ja õpetajatel paremini arvestada õpilaste õpirännet.
ETAR projektist veidi pikemalt
ETAR-projekt on jätkuprojekt ekspertide võrgustiku aastatel 2020-2021 tehtud tööle "Välismaal sooritatud õppeperioodide tulemuste tunnustamine üldkeskhariduses", mille eesmärk on rakendada Euroopa Ülemkogu soovitust automaatse tunnustamise kohta, mille liikmesriigid võtsid vastu 2018. aastal.
Enamikus ELi riikides vastutavad õpetajad õpilaste välismaal kuni terve õppeaasta jooksul sooritatud õpitulemuste tunnustamise eest. Seetõttu on õpetajate oskuste arendamine õpilaste välismaal viibimise ajal omandatud pädevuste määratlemisel ja hindamisel - mis on üldjoontes kooskõlas riikliku õppekavaga - võtmetähtsusega, et võimaldada ja edendada õpilaste individuaalset õpirändes osalemist gümnaasiumis. Selleks on ekspertide võrgustik välja töötanud õpetajatele mõeldud koolitusmudeli, mis käsitleb õpilaste pikaajalise individuaalse õpirände käigus omandatud läbivate pädevuste hindamist. Selle koolitusmudeli alusel on ETAR-projekti eesmärk koolitada õpetajakoolitajaid, et õpetajad saaksid omakorda rakendada automaatse tunnustamise põhimõtteid, väärtustada õpirände pedagoogilist väärtust ja toetada õpilasi, et nad saaksid kasu nendest ainulaadsetest õpikogemustest.
Mida me ootame projektiga liituvalt õpetajalt?
- väikeste küsimustike täitmist enne ja pärast koolitust
- koolitusel osalemist 25. augustil Tallinnas ja sügisel veebis (vaata koolituse õpiväljundeid allolevalt lingilt)
- võimalusel lahenduste pakkumist koolisiseseks õpirändega arvestamiseks
- 2023. aasta sügisest õpirändesse mineva õpilas(t)e toetamist
- tagasisidestamist
Mis kasu saab kool, kui projektiga liitub koolist kolm-neli õpetajat ehk koolimeeskond?
- Koolitusel osalevad õpetajad aitavad koolisiseselt jõuda ühiste kokkulepete ning lahendusteni, kuidas kõige paremini õpirännet arvestada; millest on veel puudu, mida muuta, jne.
- Toimivad lahendused aitavad tõsta õpilaste ja õpetajate suhtumist õpirändesse.
- Pädevustepõhise õppe väärtustamine.
- Võimalus olla muutuste eestvedajaks õpilaste pikaajalise individuaalse õpirände soodustamisel.
- Rikastada oma teadmisi olemasolevate pedagoogikate ja õigusaktide kohta, mis suunavad või piiravad õpilaste pikaajalist individuaalset õpirännet, samuti uuenduste kohta, mida saab rakendada.
Haridus- ja Noorteameti veebiseminaride seeria "Muukeelne laps Eesti haridusasutuses", Mai 2022
- „Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: toetav keskkond ja selle loomine“
- „Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: psühholoogiline ja sotsiaalne toetamine“
- „Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: mitmekultuuriline klassiruum“
- „Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: paindlik õppetegevuse korraldamine“
- „Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: muu kodukeelega laps“
- „Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: muu kodukeelega laps klassis – õpetaja vaatenurk“
Haridus- ja Noorteameti veebiseminaride seeria "Distantsilt targemaks"
Käes on koolilõpetamise aeg. Kuidas olla täiskasvanutena sellel pingelisel perioodil toeks noortele, kes võitlevad eksamiärevusega, suurenenud koormusega ja teevad tulevikuplaane? Koolitaja Anna Nõmmik (MTÜ Peaasjad) räägib, kuidas toetada lapsi pingelisemal perioodil ja aidata toime tulla eksamiärevusega.
