Kuidas rääkida vanematega vahetusaastale minemisest?

Kindlasti oled kuulnud mõnest sõbrast või koolikaaslasest, kes on käinud gümnaasiumis vahetusaastal. Kui oled otsustanud, et soovid ka ise välismaale õppima minna, siis enne tegutsema hakkamist tuleb ka vanematega see ettevõtmine läbi arutada. Nende jaoks võib tunduda Sinu plaan kolida üksi teisele poole maakera võõra pere juurde elama esialgu pöörane. Isegi hea õppeedukuse ning rohke usaldusega võib see vanemates hirmsana tunduda. Oleme Sulle välja toonud ära mõningad meetodid, kuidas vanematele vahetusaasta olemust selgitada ning nende toetus saada!

   1. Tee eeltööd ja valmista end ette! 

Enne veel, kui otsustad asuda vanematega vestlusesse, tee endale selgeks põhiteadmised õpilasvahetuse programmi kohta: kaua organisatsioon eksisteerinud on, milline on YFU tugivõrgustik, kuhu riikidesse on võimalik minna jmt. Tutvu kogu kandideerimisprotsessiga, külasta infotunde ja uuri, mida vahetusriigist oodata, kellelt abi saada, kui probleeme tekkima peaks ja muu Sulle oluline.

    2. Uuri stipendiumivõimalusi!

YFU Eestil on iga aasta kaks stipendiumivooru, mille raames jagatakse välja ligi 15 stipendiumit!  Seega peaaegu iga viies vahetusaastale mineja saab stipendiumi! Uuri täpsemalt stipendiumite tingimusi ning tee kindlaks, kas vastad kriteeriumitele. Teadmine stipendiumivõimalustest annab Sulle suure eelise vanemate nõusoleku saamiseks. Muidugi tasub ka uurida teisi võimalusi, nagu näiteks heategevuskontserdid, käsitöö müük, suvetöö ja palju muud. Lisaks eelnevale on YFUs toetajate otsimise koolitus, mille jooksul on Sul võimalik välja mõelda just endale sobiv rahastusplaan.

    3. Tee endale selgeks, miks Sa tahad vahetusõpilaseks saada!

Pole kahtlustki, et esimene küsimus vanemate suust on ,,miks?”- seega ole kindel, et oskad sellele vastata. Soovid seda keele õppimise eesmärgil? Ehk on see huvi kultuuri vastu, tahtmine avastada maailma või hoopis kõik eelnevad kokku? Selgita, et see võib lihtsustada ülikooli sisseastumist või hiljem tööturul eelise anda. Tee kindlaks enda põhjused ning harjuta peegli ees samamoodi kui teeksid esitlust klassi ees.

    4. Kuidas vanemad Sinuga eraldi riikides elades suhelda saavad?

Skype! Facetime! Messenger! Võimalusi vahetusaasta jooksul vanematega ühendust hoida on mitmeid ja seda telefoni arvet suurendamata. Sul on alati võimalus pere ja sõpradega ühenduses olla. Soovitame kokku leppida helistamise ajad nt: pühapäeva õhtud või juhul kui miskit ootamatut juhtub, sest vahetusaastal on Sul palju põnevat toimumas ja Eesti jaoks palju aega üle ei jäägi.

     5. Kuidas see Su tulevikule kaasa aitab?

Õppeaasta välismaal on kindlasti hea rida CV-sse. Rahvusvaheline haridus on kahtlemata muljetavaldav ning võib avada uksi nii ülikoolides kui hilisemas karjääris. Lisaks laiemale silmaringile, varajasele iseseisvumisele, on Sul tõenäoliselt selge ka üks lisa võõrkeel. See võimaldub Sul kindlasti teiste seast silma paista, mistõttu on vahetusaasta ka investeering tulevikku.

     6. Miks just gümnaasiumis? Miks mitte ülikoolis või hiljem?

Vahetusaasta puhul on tegemist  “üks kord elus kogemusega”, mis peale gümnaasiumi enam võimalik ei ole. Jah, alati on võimalik reisile minna, või iseseisvalt välismaal elada, kuid kahjuks ei ole siis võimalik vahetuspere seltsis kultuuri ja kohalikku elu samalaadselt kogeda. See on see miski, mida saab teostada ainult õpilasena! Elu teises riigis garanteerib laienenud silmaringi ning parema arusaama laias maailmas toimuvast. Eneseteostuse võimalused on üüratud ning pole kahtlustki, et sa naased tagasi tohutu kogemuste pagasiga. Kindlasti pea ka meeles, et vahetusaastalt saadud sõbrad ja vahetuspere on Sinuga terveks eluks.

Küsimuste korral saate meiega ühendust võtta yfu@yfu.ee