”Mis see vahetuslapski muud on – ikka sama hästi kui oma!”

Õhtulehe Kooli ABC, Ia Mihkels 16.03.2017

«Kui peres on neli last, ega siis olegi enam suurt vahet, kui üks veel juurde tuleb,» muigab Kaino Lopp, kelle Tartumaal Uhti külas elav pere võõrustab juba teist vahetusõpilast.»

Ühendus Youth For Understanding (YFU) on juba veerandsada aastat pakkunud Eesti õpilastele võimalust õppida üks kooliaasta välismaal ja vahendanud mujalt õppureid aastaks Eestisse. Viimaste majutamiseks otsitakse pidevalt peresid, kes oleksid valmis neid vastu võtma.

Pere elab nii nagu seni

«Meil hakkas tütar mõne aasta eest koolis ühe vahetusõpilasega suhtlema,» räägib Kaino Lopp. «Ta käis meil külas, vaatasime seda laste lahedat üheskoos asjatamist ja mõtlesime, et miks mitte ka ennast võõrustajapereks pakkuda.» Nii tuligi kaks aastat tagasi nende perre Emma Keiser Saksamaalt, tänavu elab Uhtis Jaapani poiss Hinata Omura. «Pole oluline, kas vastuvõtjate kodu on maal või linnas, küll aga on tähtis, et tulijale oleks võimalik siin ka huvitegevust, trenne ja meelelahutust võimaldada,» toob Kaino Lopp välja ühe võõrustajapere puhul olulise seiga. «Samas ei saa ega pea pere oma elu aastaks vaid vahetuslapse järgi ümber korraldama, teda kogu aeg ekstra kuskile viima-tooma. Meil askeldavad vahetuslapsed oma trennide- ringidega pärast esimest juhendamist ise, samamoodi nagu meie oma lapsed: Uhtist on Tartusse 11 kilomeetrit ja bussiühendus on väga hea. Üldse on nad kõigiti kaasatud pere tavaellu.» Ka mingit erilist privaatsust pole tulijale tingimata vaja tagada. Loppide pere laskis küll toona 15aastasel Emmal valida, kas ta tahab omaette tuba või on nõus elama ühes toas endast kolm aastat noorema peretütrega. Neiu oli nõus tuba jagama. «Millalgi hiljem küsisime ta käest, miks ta nii valis – siis ütles, et lihtsalt piinlik oli pere oma last toast välja tõsta,» naerab Kaino. «Elu aga näitas, et selline ühes toas elamine on keele õppimiseks väga hea – lapsed suhtlesid omavahel palju ja Emma sai eesti keele väga kiiresti suhu. Üldse kohanes ta siin kähku, juba paari kuuga oli täiesti oma.»

Möödunud sügisel käis Emma perel külas ja Kaino tunnistab, et tunne oli täpselt selline, nagu oleks oma laps pärast pikemat eemalolekut koju käima tulnud. Tänavune «lisalaps» sai aga Emma külaskäigust tohutu keeleõppesüsti. «Kui Hinata kuulis, kuidas Emma meiega lobises, sai ta kõvasti indu juurde – et kui tema sai selgeks, miks siis mina ei peaks saama!» räägib pereisa. «Emma tegi enne äraminekut siin eesti keele B2 taseme eksami, Hinatal jaapanlasena on muidugi keerulisem meie keelt õppida, aga tahtmist tuli tal tohutult juurde.»

Kasuks tervele perele

Loppide pere soovitab oma kogemuste põhjal küll kõigil, kel vahetuspereks hakkamise mõte on meeles mõlkunud, see teoks teha. «Igasugune lähem kokkupuude teise kultuuriga on kasulik nii lastele kui ka endale,» ütleb pereisa. «Oma lapsed saavad ka võõrkeelt praktiseerida – seegi ainult kasuks ju. Kui endal keeleoskus kasin, ei pea sedagi pelgama – mida rohkem võõrsilt tulnuga eesti keeles räägid, seda kiiremini ta selle selgeks saab ja seda lihtsam on tal siin hakkama saada.»

Loppide praegu viielapselisest perest jäid koos pereema Juta ja isa Kainoga pildile perepoeg Lauri ja Jaapanist tulnud vahetusõpilane Hinata Omura.

 

Vahetuspereks hakkamise taotluse saad täita SIIN

Hetkel paigutamata õpilasi näed SIIN

Tee kindlasti terve perega ka sobivustest, et teada saada, milline õpilane võiks teie perre kõige paremini sobida.