Anneta
Kogemuslood
YFU VAHETUSPEREDE KOGEMUSLOOD
"Kui sa suudad mõelda nii: see laps või noor inimene vajab just sind, sest sina oled see, kes annab talle kodust kaugel olles turvatunde ja võib-olla just selle uue oskuse, võimaluse, mida ta sellelt aastast enese jaoks avastas, siis oled sa väga õigel teel. See tähendab, tee see ära ja HAKKA VAHETUSPEREKS!" Perekond Nemsitsveridze Tartumaalt
Lapsi võib saada muidugi mitut moodi - jutustame teile oma loo
Lapsi võib saada muidugi mitut moodi - jutustame teile oma loo. Saatuse tahtel kohtusid kord kaks noort ema, kelle esimesed lapsed mõnenädalase vanusevahega. Tänaseks päevaks on mõlemad kolmanda ootel, aga kas märkad neis erinevust? Kus üks kõht on? Ah-haa, ei olegi, sest ühe lapse toob YFU!
Kuidas valmistud Sina oma (vahetus)lapse saabumiseks?
Iga lapse tulek on erakordne sündmus ja iga ema tahab olla ettevalmistatud. Üks võimalus on ammutada tarkust ja teadmisi raamatutest. Käia üle geograafiatunnis õpitu või viia end kurssi sellega, kuidas tulevast isa veelgi enam kasvatuses kaasata.
Kuidas suhtled Sina oma (vahetus)lapsega? Kommunikatsioon on edu alus ja mida varakumalt sellega algust teha, seda parem. Sobiv muusika, silitused, ema hääl ja mõnus toit – ühelt poolt on võimalusi nii palju; teiselt poolt kirjutab YFU laps sulle Skypes ka vastu ja oskab lisaks telefoni kasutada, lugeda ja arusaadavalt rääkida, tõsi, mitte veel eesti keeles.
Mis on esimene asi, mille sina oma (vahetus)lapsele kinkisid?
Oh, lapsed kasvavad algul nii kiiresti! Aga kas ikka kasvavad? Tundub, et suurus 50 läheb selga esimesel kuul, aga suurus M võiks sobida ju ka kevadel kui ilmad jälle soojemaks lähevad. Nii ilus Reet Ausi disainitud YFU särk on justkui suur soe kevadpäike!
Milline on Sinu (vahetus)lapse lemmik kruus?
Piim, vesi, pudel, tass, kruus, kõrs, termos.. nii palju valikuid. Igaks juhuks tasub YFU vahvat veepudelit alati omada, sest kunagi ei või teada, mil endal janu tuleb.
Kas Sina oled juba omale vahetuslapse leidnud?
Varsti ongi august käes! Kõhus on imelik tunne, aeg on kohe-kohe käes. Kas see oli nüüd õige valu? YFU lapsed saabuvad alati perre õigel ajal, 20. augustil! Ilusat lõpuootust ja tulevast kooskasvamist kõigile peredele!
2021. aasta sügisel alustas Eestis oma unistuste vahetusaastat rekordarv välisõpilasi! Hakka vahetuspereks ja leia oma uus pereliige siit!
"8 kuud vahetuspereks olemist on võrreldav 8-kuuse reisiga Tai Kuningriiki. Me oleme saanud teada palju Tai poliitikast, kultuurits, ajaloost ja maista palju Tai toite. " Tai õpilasega vahetuspere Võrumaalt
“Meie jaoks oli tegemist ülimalt positiivse kogemusega ja kindlasti plaanime tulevikus veel endale vahetuslapsi võtta. YFU-l on tore hüüdlause: “Muuda maailm oma koduks” ja täpselt nii ongi! Meie saimegi endale uue lapse, põneva aasta ja palju vahvaid kogemusi." perekond Okas Rae vallast.
Perekond Lopp, kes elab 11 km Tartust, on öelnud: “Pole oluline, kas vastuvõtjate kodu on maal või linnas, küll aga on tähtis, et tulijale oleks võimalik siin ka huvitegevust, trenne ja meelelahutust võimaldada. Samas ei saa ega pea pere oma elu aastaks vaid vahetuslapse järgi ümber korraldama, teda kogu aeg ekstra kuskile viima-tooma. Meil askeldavad vahetuslapsed oma trennide- ringidega pärast esimest juhendamist ise, samamoodi nagu meie oma lapsed.”
“Mulle meeldib Eestis kõik, ma ei oska öelda miks, ma lihtsalt tunnen, et siin on kodu. Ma võiksin siin elada kogu oma elu. Teil on nii rahulik riik, puhas loodus, kaunid majad ja hooned ja üldse kõik on minu jaoks siin väga ilus. Mu süda on nüüd pool eestlane ja ma ei kujuta oma elu ilma Eestita enam ette. Ma olen oma vahetusaasta lõpuni ja jätkan õpingutega. Kindlasti tulen peale vahetusaasta lõppu ka siia tagasi.” Pedro, vahetusõpilane Uruguayst.
Kolja Porchke, kes elas vahetuspere juures Pärnumaal, meenutab neid igapäevategemisi heldimusega: Olen veetnud oma vahetusaasta Pärnumaal, Sindis, kus nägin lähedalt taluelu argielu. Töö ei ole siin ainult põllutöö ja traktorisõit, vaid tuleb teha talveks ka küttepuid, aidata ehitada viljaaita, ehitada uut sauna või koorida kartuleid. Ma olen pärit suurest Saksamaa linnast, kus ei ole maaelu ning seetõttu naudin seda väga.“
Perekond Maksimovid kirjeldavad oma vahetuspereks olemise kogemust helgetes toonides: ”Meil ei olnud mingeid muresid. Ainult see, et Anna peab lõpuks ära minema, mis on ääretult kurb. Kõik on sujunud nii loomulikult, et sellele on lausa imelik mõelda ja me teame, et see on haruldane. Anna suhtub iga päev meie pereliikmetesse suure austusega ning ta saab hästi aru, et see on ühele perekonnale suur asi – võtta enda juurde elama päris võõras inimene. Tajun pidevalt, et ta on meile väga tänulik.”
Küsimused ja vastused
YFU rahvusvahelised nõuded ütlevad, et peres on nõutud vähemalt üks täiskasvanud pereliige, kuid YFU ei kitsenda pere mõistet rohkem. Vahetuspereks sobib nii üksi elav inimene; noor pere, kel endal lapsi pole; üksikvanem; lastega pered ning pered, kust lapsed on juba välja kolinud. Ka võivad pere lapsed olla palju väiksemad kui vahetusõpilane. Õigupoolest on nooremad õed ja vennad head keeleõpetajad, kuna nemad tavaliselt ei karda, et äkki võõramaalane ei saa neist aru.
Pere peab võimaldama õpilasele täis kõhu ja oma voodi. Õpilasel ei pea olema oma tuba ja ta võib olla samas toas ka samasoolise perelapsega. Pere üks kodustest keeltest peab olema eesti keel ning ühegi võõrkeele oskus ei ole perele kohustuslik. Elada võib nii maal kui linnas, saarel või mandril – peaasi, et õpilasele oleks tagatud võimalus koolis käia.
Vahetusaasta jooksul õpivad vahetusõpilased tavalises Eesti gümnaasiumis, õppetöös osalemine on kohustuslik, isegi kui alguses keelt ei osata. Kooliga teeb kokkulepped õpilaste vastuvõtmiseks YFU kontor. Vahetusõpilased käivad üldjuhul samas koolis, kus pere lapsed, kodule lähimas koolis või pere poolt soovitatud koolis. YFU Eesti ei saa garanteerida õpilasele kindlas koolis kohta, kui klassid on täis või kui kool ei ole muul põhjusel koostööks valmis.
Kui vahetusõpilane on tulnud Eestisse kas muusika-, kunsti- või filmiprogrammiga, aitab sobiva kooli leida samuti YFU Eesti.
Vahetuspere ei pea tegema vahetusaasta jooksul midagi enamat, kui elama oma tavalist pereelu edasi. Vahetusõpilane tulebki siia, et kogeda just tavalise Eesti pere argipäeva ja olla osaks sellest perest. Õpilast ei pea kohtlema kui külalist - õpilasse peab suhtuma kui pereliikmesse. Ta võiks olla kaasatud kõigisse pere tegemistesse, ka kodutöödesse nii nagu kõik teisedki liikmed. See aitab õpilasel paremini perre sulanduda ja ennast koduselt tunda. Samuti on nii vanematel kui lastel lihtsam, kui kõiki koheldakse peres võrdselt.
Vahetusaasta kestab ühe terve õppeaasta – õpilased saabuvad Eestisse 16. augustil (peredesse 20.augustil) ning lahkuvad juunikuu lõpus/juuli alguses. Vahel saabub õpilasi ka jaanuaris ning siis kestab nende vahetusaasta ühe kalendriaasta. Lisaks aastasele programmile on olemas semesterprogrammid, mida mõned vahetusõpilased valivad. See tähendab seda, et vahetusaasta kestab pool aastat, kas siis augustist detsembrini või jaanuarist juulikuuni. Kõigega, mis puudutab viisat, elamis- ja viibimisõigust, tegeleb YFU Eesti kontor ja vajadusel palub pere abi.
Õpilastele saadavad iga kuu taskuraha (soovitavalt 150–250 € kuus) nende pärisvanemad, mille eest lapsed tasuvad lisaks igapäevakulutustele (snäkid, kohvid, kinopiletid jne) ka oma bussisõidud ja kooliraamatud. Pere lepib muud raha puudutavad reeglid õpilasega ise kokku.
Euroopa Liidu õpilased tulevad siia Euroopa ravikindlustusega ning üldjuhul on neil ka täiendav kindlustus, mis korvab muud kahjud. Väljastpoolt Euroopat saabuvad õpilased teevad kindlustuse YFU ametliku esindaja juures.
Kogu protsessi ajaline kestus taotlemise algusest kuni õpilase saabumiseni on äärmiselt individuaalne. Astmed on järgmised:
- Pere täidab ära vahetuspereks hakkamise ANKEEDI (KLIKITAV) YFU Eesti kodulehel elektrooniliselt;
- Perega võetakse ühendust ja lepitakse kokku kodukülastuse aeg;
- Toimub kodukülastus;
- YFU annab vastuse pereks sobivuse kohta. Jaatava vastuse korral leitakse koostöös YFUga perre sobivaim õpilane;
- Sõlmitakse koostööleping perekonna ja YFU Eesti vahel;
- Perele edastatakse õpilase ja õpilasele pere kontaktid. Omavaheline suhtlus võib alata;
- Juulis/augustis toimub peredele ühepäevane koolitus.
Kindlasti on väga määraval kohal, kui mitte lausa esimesel, lapse huvialad ja hobid. Kuid kas teismelise ankeedis kirjutatu vastab tõele veel siis, kui ta Eestis kohal on? Nende tujud ja eelistused võivad muutuda väga kiiresti ning seetõttu ei tasu ankeete kunagi 100% tõesena võtta. Vahetusaastale tullakse ennast avastama ning sageli tahetakse siin proovida uusi asju. Küll aga, kui laps on tulemas mõnda eriprogrammi, siis võib kindel olla, et vähemalt see huvi on temas suur. Hobidele lisaks on oluline päritoluriik – Aasiast või Ladina-Ameerikast pärit õpilase võtmisel tuleb silmas pidada, et sealsete riikide kultuur ja tavad on erinevad Eesti omadest ning õpilasele tuleb teha päris palju selgitustööd selle kohta, kuidas Eestis "asjad käivad".
Kuigi vahetusaasta eesmärk on ära õppida eesti keel, siis on täiesti tavaline, et pered, kes on otsustanud programmiga liituda, soovivad oma võõrkeeleoskusi praktiseerida – kui saksa keel kipub praktika vähesuse tõttu ununema, siis tasub kaaluda saksakeelsetest riikidest pärineva lapse valimist. Endised vahetuspered on toonud veel välja, et lapse koduse peremudeli põhjal on samuti hea otsuseid teha. Samas eks vahetusaasta olegi teistmoodi aasta ja mõnikord on vahetusõpilased väga õnnelikud selle üle, kui saavad teada, mis tunne on elada hoopis teistsuguses peremudelis, kui on neil kodumaal. Kõige rohkem loeb õpilase valimisel siiski sisetunne ja kui pildilt vaatab vastu laps, kes tundub oma, siis üldjuhul nii see olema saab – temast saab see kõige omasem pereliige, kes vahetusaasta lõpus lahkuda ei soovigi.
Enne õpilaste saabumist Eestisse toimub peredele suvel ühepäevane koolitus, kus endised pered jagavad oma kogemusi, räägitakse praktilistest teemadest ning on võimalik üheskoos saada vastused tekkinud küsimustele.
YFU korraldab vahetusaasta jooksul kokkusaamisi nii peredele kui õpilastele ning eraldi on õpilastele mõeldud kohustuslikud seminarid.
Peale vahetusaastat on kõigil peredel võimalus hakata YFU vabatahtlikuks. Üheks võimaluseks on liituda VAP klubi tegevustega. See koondab endas kõiki neid toredaid peresid, kes ei suuda YFUst lahkuda ning soovivad oma tegevusega toetada YFU Eesti tegevust.
Lisaks on kõigil peredel võimalus liituda tugiisikuprogrammiga, mis võimaldab toetada uusi sissetulevaid õpilasi oma nõu ja jõuga ning aidata neil võtta oma vahetusaastast viimast.
YFU juurde jäämiseks on veel mitmeid võimalusi - hakata kodukäijaks ning külastada sealjuures vahetusperedeks saada soovivaid kodusid; aidata läbi viia perekohtumisi või alati on võimalik alustada ise millegi uue ja säravaga, mis toob kasu nii endale, sõpradele, YFU-le kui kogu Eestile.
Kui on veel küsimusi, võta ühendust inbound@yfu.ee
